Aasta 2021 on Põhja-Eesti maitsete aasta. Eesti toidupiirkonnatiitli andis kuuendat aastat ühele Eesti piirkonnale Maaeluministeerium.

Põhja-Eesti piirkonda ühendab ajalooliselt sarnane toidupärimus, mille põhjalik ülevaade koostati 2017. aastal. Inspireerituna piirkonnale iseloomulikest paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“. Piirkond asub suures osas paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Sisemaa pool katab seda mullakiht ning paas on nähtav kruusana ja tuntav mineraalidena. Jõed ja ojad, mis voolavad paepealsetelt mere suunas, kannavad mineraale merre, kus ka mere-elustik sellest osa saab. Paekivi on alates 1992. aastast ka Eesti rahvuskivi.
Peamised just Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin.
Põhja-Eesti rannikuala toidukultuuri eripäraks on mereandide kasutamine toiduks – kalad, merelinnud ja linnumunad, hülgeliha jne. Hooajaliselt võib välja tuua tursa, forelli, silmu, lesta, räime jne hooajad.
Paepealsed ehk alvarid on liigirikkad – siin kasvavad väekad taimed, mida kasutati nii raviotstarbel kui toitude maitsestamisel. Vanarahval oli oma ütlemine paepealsete niitude kohta – need olid apteegid. Ravimtaimede korjamise traditsioon ja kodused ürdipeenrad annavad võimaluse maitsete aasta raames enam tähelepanu juhtida lähiümbruses kasvavate taimede kasutamisele ja tutvustamisele. Muidugi oli suur tähtsus ka teistel korilusaega seonduvatel metsaandidel, eeskätt seentel ja marjadel.
Lisaks muudavad pärimuse kohaselt piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. Suvise toiduvalmistamise kohana on eestlased sajandeid kasutanud suvekööke, hääbuma hakkas see tava 20. sajandil. Pikemalt säilisid suveköögid Läänemaal ja Põhja-Harjumaal, olles kasutusel veel 1920–30ndatel. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (sks. k. Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügis-talviseid kohvijoomisi. Mõisate kõrval olevad triiphooned on eriomased Põhja-Eestile. Toidupiirkonna tutvustamine maitseteaastal võimaldab triiphooned fookusesse tõsta nii laiemalt kui ka kodukohvikute päevade ühe tegevuskohana.
Julgustame kohalikke toiduettevõtjaid kasutama lilli toidukultuuri ühe eristuva osana. Kulinaarias võib kasutada söödavaid õisi ja rõhutada seost lilltikandiga toidu visuaalses esitluses, menüüdel jm. Ei pea kinni hoidma nendest eksootilistest õitest, mida tikiti käistele, vaid kavandame kasutada piirkonnas kasvavaid õisi, nt kibuvits, nurmenukk, pärnaõied. Ka toidupiirkonna tutvustamisel maitseteaasta raames kavatseb piirkond toidukultuuri kujundusliku osa seostada lilledega.
Põhja-Eesti piirkonna peamine tugevus on ettevõtjate omavaheline toimiv koostöö. Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamine algas juba aastal 2010. Selleks, et ettevõtjad, tootjad, käitlejad, toitlustajad, kokad ja turismiorganisatsioonid hakkaksid koostööd tegema, on vaja aega ja järjepidevat tööd. Läbi aastate korraldatud kohtumised on loonud tänaseks vajaliku usalduse ja ettevõtjate omavahelise koostöö.
Lisaks on toidupiirkonnal oma märgis “Põhja-Eesti kohalik toit”, mille kontseptsiooni ja märgisekandjatega saab tutvuda http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/